Kallid kliendid, on suur au pakkuda väärika ajalooga Vana-Kirepi mõisa juurde ajalooliselt kuulunud, nüüdseks eraldiseisvatel kinnistutel paiknevaid, ait-kuivatit ja mõisa talle.
Siin sirutuvad iidsed tammed tiigi ümbruses taeva poole, juurdepääsu teed on heas korras, rohelust jagub kauni pargi tõttu küllaga.
Säilinud on kolme kaaravaga ait, arvatavasti 18. sajandist. Aita on parempoolsest otsast pikemaks ehitatud ning vasakpoolseim kaar on kinni laotud. Ait on algselt olnud krohvitud ehitis. Talle on ette ehitatud lõhutud maakivist müüridega kolme arkaadiga kaaristu, mille kõrge avaga kaarsilluste kannad ulatuvad maani (ei toetu postidele). Sillused on laotud tellistest ja krohvitud lameda äärisega. Äärmine avadest on kinni laotud. Aidaga tulemüüri abil liidetud tall on pikk lõhutud maakivist krohvimata ehitis. Nelinurksetel akendel ja madala silluskaarega ustel on laiad, lamedad krohviäärised. Hoonet katab ühine poolkelpkatus, katteks oli laast, nüüd asendatud eterniidiga. Räästad on kitsalt üleulatuvad, lahtised sarikajalad kujundatud.
Ait-kuivati on kahe korrusega ja suletud netopinnaga 1075,3 m2 Pikk, kolmes järgus ehitatud maakivi- ja tellishoone. Mõisate juures on alati väärtuseks peetud võlvkaartega keldri olemasolu. Siin on see oma täies ehtsuses olemas. Hoone on Muinsuskaitse registris arvel kui kinnismälestise ehitismälestis.
69403:002:0004, Viljalao kinnistu on tootmismaa, sellel paikneb ait-kuivati.
69403:002:0120, Kuivati kinnistu on tootmismaa, sellel paiknevad osaliselt ait-kuivati ja laohoone.
69403:002:0046, Haldja kinnistu on maatulundusmaa ja sellel paiknevad laudad.
Vana-Kirepi mõisa karjakastell on 19. sajandist, laudad on mahukad, suletud netopinnaga 550.5 m2 ja 512.2 m2 maakivist seintega ja eterniitkatustega.
Hooneterühma moodustavad kaks algselt omavahel tiibehitiste ja väravatega ühendatud pikka paralleelhoonet. Hooned on maakivist ja avade ümbrised laotud tellistest hambuvalt. Aknad kaetud lamedate tellissillustega. Hoonetel olid algselt laastukattega seintest kõrgemad poolkelpkatused, räästad üleulatuvad, kujundatud sarikajalgadega. Poolviilu kelbakolmnurkadel olnud lihtsad laudkarniisid. Katusekuju on ümberehituste käigus muudetud.
Hooned on Muinsuskaitse registris arvel kui kinnismälestise ehitismälestis.
Laohoone on suletud netopinnaga 60,9 m2 ja seinad tellisest ning puidust.
Kuivati kinnistule jääb veesilmana tiik.
Kinnistutel on elektrivõimsus 3x25 amprit, tööstusvool.
Hoonetekompleks on võimalusterohke ja väärikas.